GUX-Nuuk ilinniakkat sammivii tamarmik
Ilinniakkat sammivii tamakkerlutik assigiinngitsunik fageqarpoq assigiinngitsunillunillu ilinniakkat qaffasissuseqarlutik (A, B aamma C)
A-mi qaffasissusillik fagit uku tigussavatit:
- Kalaallisut/GSK
- Qallunaatut
- Oqaluttuarisaaneq
B-mi qaffasissusilimmi tuluttut fagi tigussavat.
C-mi qaffasissulillik fagit uku tigussavatit
- Kulturfagi
- Idræti
- Matematikki
- Inuiaqatigiilerineq
Taamaammat ilinniarfiusup sammivii tamakkerlutik ingerlaqqissinnaanermut ammaassisuusarput Kalaallit Nunaanni Danmarkimilu
Timersornermik sammiveqarluni ilinniarneq (ukiunik 4-nik sivisussuseqartoq)
Ilinniarnerup normua 110093
Ilinnut timersornermik pikkorivissutut qaffasissuseqartumi soqutigisaqartumut, kisianni tamanna ilutigalugu GUX-imi ilinniakkamik naammassillugu ingerlataqarusuttumut. Illit immikkut ukiumik ataatsimik ilallugu naammassillugu ilinniarnissannik ingerlatsissaatit, tamatuma kinguneranik sapaatit akunnerata ingerlanerani ullut atuarfigisatit ataasiakkaat sivikinnerusussaassapput, taamatut illit timersuutivit sungiusarnissaanut isumaginissaanullu piffissaqartassallutit, tamannami ilutigalugu atuarnerit ingerlattassavat, ilinniagassat aamma ullaakkut timersuutinnik sungiusartarnissat isumagisassagakkit.
Atuarneq nakkutigigaanni ilinniagaq periarfissiivoq timersornermik unamminerni peqataasarnissamut Kalaallit Nunaanni aamma avataani. Ilinniagaq aaqqissuussaassaaq Kalaallit Nunaanni Timersortartut Kattuffiat aamma Elite Sport Greenland suleqatigalugit, aallartinnissamullu piumasaqaataapput illit timersuutivit pikkorivissunut ilaanissaata saniatigut GUX-imi ilinniakkamik ingerlataqarnermi fagit nalinginnaasut assigai. Ilinniakkap sammivia erseqqilluinnartumik timersornermik sammiveqarpoq, illillu timersorneq B-mi killiffimmiittoq, biologi C-mi killiffimmiittoq, fysik C-mi killiffimmiittoq aamma psykologi C-mi killiffimmiittoq ingerlatissavatit.
Timersornermik sammivilimmi ilinnialernissannik akuerineqarnissannut qinnuteqaateqartariaqarputit kajumissusilimmik nipilimmik, tassani oqaluttuarissavat sooq timersornermik sammivilimmi atualerusunnerlutit.
Kajumissusilimmik qinnuteqaateqarnerpit saniatigut sungiusaasunnit aamma nuna tamakkerlugu sungiusaasumit imaluunniit inuusuttunut sungiusaasumit oqaaseqaammik innersuussutitalimmik ilanngussissaatit. Tassani sungiusaasup illit timersortartutut nassuiaateqassaaq, illit ilumoorussininnik aamma siunissami qanoq angusaqarsinnaaninnik nassuiaasiussaaq. Tamatuma kingornatigut timersornermik sammiveqarluni ilinniarnermi ataqatigiissaarisup qinnuteqaatit nalilersussavai nuna tamakkerlugulu sungiusaasoq suleqatigalugu kikkut ilinniartitaanermi aallartissanersut toqqassavaat.
Ilinniakkap sammiviata allat ilinniakkat sammivii assigalugit Kalaallit Nunaanni aamma Danmarkimi ilinniakkanut ingerlaqqiffiusunut periarfissiipput.
Ilinniarnerup ingerlanneqarneranut aamma sammisanut assersuutit:
- Timi aamma fysiologi.
- Timersornermi psykologi.
- Ajornartorsiutit tunngavigalugit suliniuteqarneq.
- Olympia pillugu eqqarsaat aamma timersornerup kinguneri qanga Grækenlanditoqqami.
- Timersorneq, kulturi aamma inuiaqatigiit.